 |
Paljud tähed on meist miljonite valgusaastate kaugusel. Kuna valguse kiirust saab mõõta aastates, siis kas see tähendab, et universum on väga vana, kuna valgus nendelt on jõudnud meieni miljonite aastate tagant? |
|
|
Paljud tähed on meist miljonite valgusaastate kaugusel. Kuna valguse kiirust saab mõõta aastates, siis kas see tähendab, et universum on väga vana, kuna valgus nendelt on jõudnud meieni miljonite aastate tagant? |
Iga teaduslik arusaam universumi algusest sisaldab endas võimalust teha jätkuvalt uusi avastusi. Meil ei ole kunagi täiuslikku teadmist ja alati on asju, mida me peame õppima.
|
Loodud valgus?
Võibolla kõige sagedasem seletus on selline, et Jumal lõi valguse “teel olevana”. Aadam sai näha tähti koheselt, ilma et ta oleks pidanud aastaid ootama, et lähimalt tähelt valgus temani jõuaks. Jumal asub väljaspool aega ja Tema ees on korraga nii minevik kui tulevik. Jumal loob meie mõistes vanu asju. |
 |
See tähendaks, et miliganes me vaatame väga kauge objekti käitumist, pole sündmus üldse toimunudki.
See võib tähendada, et kõik mis me 10 000ne tuhande aasta vanuses universumis juhtub ja on rohkem kui 10 000nde aasta kaugusel, on tegelikult osa tohutust sündmuste kulust, mida tegelikult ei ole toimunud, näidates meile objekte, mida võibolla isegi ei eksisteeri..
Et seda seisukohta edasi selgitada, võtame näiteks ühe plahvatava tähe, mis on meist 100 000nde valgusaasta kaugusel (supernova). Kui maa peal asuv astronoom seda näeb, siis me ütleme, et Jumal lõi kogu footonite spektri juba teel olevana.
Seega “loodud valgus teel” seletus tähendaks, et üles tähendatud sündmuste ahel, mis jõuab meinei kaugelt universumist, sisaldab valguse voogu, mis pärineb loomise momendist või on istutatud hiljem valgus voo sisse, ilma et ta oleks kunagi tegelikult pärinenud sellelt kauguspunktilt.
Kas valgus on alati levinud sellise kiirusega?
Üks teine vastus oleks, et minevikus oli valgusel suurem kiirus, mis võimaldas valgusel läbida sama vahemaa kiiremini. Mõned aastad tagasi, Australia astronoom Barry Setterfield esitas väite, et ajaloolistes vaatlustes viimase 300 aasta jooksul tundub olevat fikseeritud valguse kiiruse kahanev trend. Setterfield (ja tema hilisem kaasautor Trevor Norman) tõid palju näiteid selle teooria kinnituseks. Nad uskusid, et see võib mõjutada ka radiomeetrilisel mõõtmisel saadavaid tulemusi ja isegi põhjustada kaugemate galaktikate valguse punanihet, kuigi see idee lükati hiljem umber.
Uus kreatsionistlik kosmoloogia
 |
Kõigele vaatamata, valguse kiiruse kahanemise teooria stimuleeris
paljusid antud teemal kaasa mõtlema. Kreatsionistist füüsik
Dr.
Russell Humphrey esitas 1994 aastal uue kosmoloogilise seletuse alternatiiviks “suure Paugu” teooriale. Võti Paneme tähele, et millegi liikumiseks kuluv aeg etteantud distantsil on võrdeline kiirusega, millega ta liigub. See tähendab: Aeg = Vahemaa jagatud kiirus Kui seda rakendada aja arvestamiseks tähtedelt saabuva valguse abil, siis saame tulemuseks miljonid aastad. Eeldades, et valguse kiirus ei ole muutunud , siis ainus tegur, mis jääb võrrandis lahtiseks, on aeg. Tegelikult, Einstein's relatiivsusteooria on juba väga kaua aega väitnud, et aeg ei ole konstant. |
On kaks tegurit, mis mõjutavad (vastavalt eksperimentaasetele tõenditele) aega relatiivsus teoorias – üks on kiirus ja teine on gravitatsioon. Einstein'i üldine relatiivsusteooria, parim gravitatsiooni teooria, mis meil täna on, näitab selgelt et gravitatsioon väänab, moonutab aega
Seda efekti on eksperimentaalselt tõestatud mitmeid kordi. Kellad, mis asuvad hoonete katusel, kus gravitatsioon on nõrgem, tiksuvad kiiremini kui need, mis on hoone jalamil.
Kui aine konsentratsioon on väga kõrge (väga tihe), siis gravitatsioonist lähtuv moonutus võib olla nii üüratu, et igasugune valgus, mis üritab ainest pögeneda seotakse suure gravitatsiooni külge. Selline valguse aheldamine tekitab nähtamatud piirid,mida võiks tinglikult nimetada “sündmuste horisondiks” ümber mateeria. Ja seespool seda sündmuste silmapiiri, seisab aeg paigal.
Kasutades erinevaid eeldusi…
Dr. Humphreys' uus kosmoloogia läheb vastuollu tavaarusaamisega, öeldes et universumil on piirjooned. Teiste sõnadega, et universumil on kese ja servaalad. See tähendab, et on võimalik liikuda ka universumi taha. Sellises kosmoloogias on Maa universumi keskme lähedal.
See kõlab loogiliselt. Kuid kõik moodsad sekulaarsed (suure paugu) kosmoloogiad eitavad seda. See tähendab, et tehakse meelevaldseid eeldusi (ilma iasuguse teadsuliku vajaduseta), et universumil ei ole piire- ei keset ega äärealasid. Sellises eelduslikus universumis, on iga galaktika ümbritsetud galaktikatest, mis on ühtlaselt levinud kõikides suundades ja seega muutuvad kõik erisuunalised gravitatsioonilised jõud tühiseks, olematuks.
| Kui unviersumil on piirid, siis on gravitatsioon suunatud keskuse poole.
Serva alal asuvad kellad tiksuvad erineva kiirusega võrreldes nende
kelladega mis asuvad maal. Teiste sõnadega, ei saa enam öelda,
et Jumal tegi unversumi kuue päevaga. Ta tegi küll, aga millisest
kellast mõõta aega? Huvitav on üldrelatiivsusteoorias
seegi, et aega ei eksisteeri ilma mateeriata, vt salme
1 Mo 1:1, Kogu 3:11, Ro 1:20, 1 Ti 1:17, He 11:3
On olemas vaatluslikud tõendid, et universum on minevikus paisunud. Seda tõendavad ka mitmed Pühakirja lõigud, mis ütlevad et isand “venitab” taevaid. Nt Js 40:22 |
 |
Kui universum ei ole suurem sellest, mida me reaalselt näeme ja kui see oli mõned korrad väiksem minevikus ja baseerudes üldrelatiivsusteooriale, siis võime teaduslikult järeldada, et universum paisus suuremaks tasemelt, mida ümbritses sündmuste silmapiir( tingimus, mida sõnastatakse kui “valge auk” – vastupidiselt mustale augule).
Kui mateeria valgus laiali sündmuste silmapiirist, pidi silmapiir ise kokku tõmbuma –lõpuks kaduma. Seetõttu ühes hetkel Maa jäi aega kinni. Aeg jäi seisma. Maa peal olev vaatleja ei tajunud samas mingit vahet. “Miljonid aastad”said võimalikuks valguse jaoks jõuda maale, tähtede jaoks vananeda jne ilma, et ükski päev maal oleks pidanud mööduma. Selline massiivne gravitatsioonilise aja lainemine tundub olevat teaduslikult möödapääsmatu kui me räägime piiridega universumi laienemisest.
Kui vaatleja maal, sellel erilisel hetkel, oleks saatnud sündmusi mõõta, oleks ta näinud valguse levimist valguse kiirusest suurema kiirusega (galaktikad võisid ka ilmneda kiiremini pöörlevatena.) Samas süvakosmoses asuv mõõtja-vaatleja oleks seal mõõtnud tavalist valguse kiirust..
Sellise kosmoloogia puhul on huvitav, et ta baseerub matemaatikale ja füüsikale, mida aktsepteerivad kõik kosmoloogid (üldine relatiivsus) ja see aktsepteerib minevikus toimunu paisumist (mitte küll lähtuvalt imaginaarselt väikesest punktist).
Selline uus kosmoloogia klapib kokku seni teadaolevate teaduslike mõõtmistulemustega (mida kasutavad ka suure paugu teoreetikud) ning samas klapib ta ka Piiblis toodud sündmuste ja aja kirjeldusega.
Ettevaatust
Kuna meil tegemist ekslike inimestega, siis võivad alati meie teooriad uute avastuste valgel muutuda.
Originally published in English "Young Universe, Old Stars?" by
Brian Thomas, M.S.
http://christiananswers.net/q-aig/aig-c005.html
Kuidas jõuab valgus meieni tähtedelt, mis on universumis miljonite valgusaastate
kaugusel, kui loodu on ainult tuhandeid aastaid vana?
<http://www.creationism.org/estonian/XianAnswNet_YoungUniverseOldStars_et.htm>
|
|
 |
|