|
|
Kui Aadam langes pattu, langes koos temaga ka ümbritsev maailm, sest ta andis ära kontrolli selle üle. Kuid isegi vaatamata oma langusele, suutis inimkond iidsetel aegadel luua esemeid, mis on kõike muud kui primitiivsed.
Meie kaasaegne nn „kõrgtehnoloogia“ on muutnud meid ohtlikult sõltuvaks erinevatest kahtlastest ekspertidest ja vajab pidevalt täiendavaid ressursse, et süsteemi ülal hoida.
Kas iidsetel inimkondadel olid paremad tehnoloogilised lahendused?
Mõelgem loodusseadustele. Kas ikka on võimalik luua nii keerulisi ehitisi vähem keeruka riistvara abil? Meid pannakse uskuma, et meie 21 saj tehnoloogia on kõige edumeelsem ja efektiivsem kui eal varem. Kuid kui me näeme, milliseid vapustavaid ehitisi suutsid luua ürgsed ühiskonnad, siis peame ometigi tunnistama, et nende tehnoloogia ja arusaamised olid meie omast oluliselt suuremad. Seda võiks ehk nimetada
„lihtsustatud geniaalsuseks“!
Sellel pildil on tuhat aastat vanad maiade linna varemed Mehhikos, Palenque linnas. Kui ma viibisin seal ühel aprillikuul, siis temperatuur müüridel oli 100 kraadi ja niiskus 100 %.
 |
Kuid 6 korruselise linnuse sees, olid ruumid loomulikult viisil ventileeritud! Hoolika inseneritöö tulemusena olid planeeritud koridorid, mis hoidsid eluruumide temperatuuri elamisväärsena aasta ringi. See on ju lihtsustatud geniaalsus! Kas tänapäeva inimene suudaks ehitada sellist õhk-ventilatsiooni? Kas meie moodsad meetodid ikka on nii tõhusad? Meie süsteemid on kallid ja lühiajalised. See iidne linnasüsteem, mis kasutas ära kivi ning looduslikku õhuvoolu toimib tõhusalt juba tervelt tuhat aastat ja seda ilma remonte teostamata! |
|
|
 |
|
