Ajaloolise “ürgsupi” uuringud toovad esile uusi andmeid, kuid ei anna uusi vastuseid

Kui Stanley Miller 2007 aastal lahkus, siis tema kolvid kuulsa Miller-Urey elu alguse eksperimendiga läksid merekeemikule Jeffrey Bada´le. Tegemist on kõige tundlikuma tehnikaga, mida iial kasutatud, et avastada mõnda uut amiinohapet, mille kohta on öeldud et see “võib muuta me vaadet elu keemilisele evolutsioonile”.

Eri uuringud on näidanud et konkreetsed amiinohapped, millele tugineb rakkude ehitus, on ebatavaliselt spetsiaalsed. Kuidas ikkagi tekkis Maal esimene elus rakk?

Paljud evolutsionistid usuvad, et elu pärineb “ürgsupist”, mis koosnes orgaanilistest molekulidest. Oma 50ndate aastate eksperimendis, püüdsid Stanley Miller ja Harold Urey taastada oletuslikku keemilist keskkonda, mis oleks vajalik elu alguseks. Selle jaoks nad tulistasid sädemeid klaasist kambris, mis oli täidetud gaasiga, mis sialdas elus rakkudes leiduvaid kõiki komponenete. Tulemuseks saadud tõrvataoline möks omas jälge mõnedest amiinohappe molekulidest, millest koosneb elus rakk. Ja ajalehed hüüdsid oma pealkirjades, et teadlased olid väga lähedal laboris elu tekitamisele.

Järgmiste eksperimentide käigus täideti katselabor vesinik sulfiidiga ja pärast katset avastastati “lai skaala amiinohappeid, millede olemasolu ei olnud varem teada”.
Kuid vaatamata Bada optimistlikele aastakümneid kestnud uringutele ja eksperimentiele, on jätkuv fakt, et teadlased ei ole elu loomisele mitte üks toll lähemal kui Miller oma laboris aastal 1950.

Elus organismides on üksikud amiinohapped seotud ahelatesse, mida nimetatakse valkudeks: valgud moodustava rakuehitusest põhilisema osa. Iga amiinohape tuumas on keskne süsiniku aatom, millest kodarakujuliselt lähtuvad teised keemilised osad. Sh vesiniku aatom, amiino gruppi kuuluva nitrogeeni aatom jne jne. Kusjuures on olemas sadu erinevaid amoiinohappeid, kuid ainult 20 on kasutusel elavates organismides.
Kuid kas ürgajal kujunes nendest happemolekulidest mingist juhuslikust sädemest rakk? Katses avastatud amiinohapete kogus oli nii pisike, et neid sai vaevu identifitseerida kasutades keemilise kontsentratsiooni standard ühikuid nagu molaar kontsentratsioon või molaarsus. Selle asemel, teatati nendest seotuna muude amiinohappetega. Ning isegi siis sai neid logaritmilisele skaalale panna ainult nii, et nende keemiline jälg oli väikseim avastatud jälg.

2008, Jeffrey Bada viis läbi sarnase analüüsi Miller-Urey kolvis ilma vesinik sulfiidita. Artiklis ajakirjas Science kirjeldavad autorid nende usaldusväärsust masina vastu mis võib kindlaks teha minmaalse koguse ainest “sub-pikomolaarsel tasemel.” Igasugune juhusliku elu alguse stenaariumikorral jääb õhku küsimus: kuidas tekkis piisavalt palju amiinohappeid, mis veel pidid leidma üksteist juhuslike kemikaalide meres?

Selleks, et panna kokku auto, tuleb vajalikud koostisosad koguda kokku monteerimisliinile, mitte otsida neid laialipillutult ümbruskonnast. Sarnaselt näitega, pole teada mitte ühtegi looduslikku mehhanismi, mis koguks amiinohapped ühinemiseks vajalikku lähedusse. Veelgi enam, looduslikud protsessid üritavad selliseid kemikaale hoopis laiali hajutada.

Kuid lisaks vajalike elementide madala kontsentratsiooni probleemile on probleem nende hapete õigetest määradest. Tehti eraldi uuring “valiku” kohta, võimalike sadade hapete hulgast, et leida sobilik amiinohape. Uurijad leidisid, et 20 eluliselt olulist amiinohapet omavad kõige laiemat valikut keemiliste omaduste ringist nagu laeng, hüdrofoobsus ja suurus.  Need konkreetsed 20 amiinohapet ehitavad struktuure, suurendades sellega veelgi valkude potentsiaali, mis oleksid võimalikult erineva laengu, hüdrofoobia ja suuruse variatsioonidega – eeltingimus, mida on vaja bioloogiliseks eluks..

Kui juhuslikud protsessid oleksid vastutavad amiino hapete “valikus” raku loomisel, siis peaksid neil kõigil olema sarnane suurus, laeng ja muud karakteristikud –sellised nagu tekkisid Miller-Urey eksperimendis. Kuid vabas looduses see nii pole.

Seega, vastavalt uuematele uuringutele, pidi olema valiku protsessi juures keegi intelligentne isik, et leida just õigete parameetiritega õiged valkude ehitamise komponendid. Ja siis oli vaja intelligentset talenti, et tuua kokku piisav hulk valitud ja kvaliteetseid ehituskive ühte kohta ja teha nendest elus rakk. Juhuslik valik ei ole selleks võimeline.


Originally published in English "Historic 'Primordial Soup' Study Yields New Data, But Not New Answers" by Brian Thomas, M.S. 
http://www.icr.org/article/historic-primordial-soup-study-yields/

Ajaloolise “ürgsupi” uuringud toovad esile uusi andmeid, kuid ei anna uusi vastuseid
<http://www.creationism.org/estonian/InstCrtnRes_HistoricPrimordialSoup_et.htm>


Esileht:  Eesti
www.creationism.org