 |
Küsimus elusast ja mitte-elusast Originally in English:
"Nephesh chayyāh: |
|
|
Küsimus elusast ja mitte-elusast Originally in English:
"Nephesh chayyāh: |
Mida peab silmas Piibel, kui ta räägib elust?
Piibel õpetab meile, et surm, kannatused ja haigused ei olnud osa algsest loomingust. Nad sisenesid maailma Aadama patu tulemusena, mis sai mõjutama kogu loodut (Rm 8:19-23a). Lein, mida me kogeme, kui keegi meie lähedane sureb on tunnistus sellest, et see ei ole see, kuidas alguses asjad olid.
Kuigi naturalistid väidavad teisiti; ei ole surm kohe päris kindlasti loomulik (naturaalne) asi.
Paulus, oma esimeses kirjas korintlastele kirjeldab surma “kui viimast vaenlast, mis hävitatakse” (1 Ko 15:26). Jeesus ajas surma minema oma sõbra Laatsaruse juurest (Joh 11:35).
Piibel tõotab, et kogu olukord muudetakse viimses taastamises. Ilm raamatu viimane peatükk ennustab, selge vihjega Eedenile, et taastatud uues loodus ei ole enam needust ja valitseb Elu Puu.
Palju küsimusi
On loomulik, et inimesed küsivad, mida Piibel peab silmas kui räägitakse “elusast”, kuna see on oluline mõiste “surnud” mõistmiseks. Enamus meist ilmselt mõistab, mis tähendab kui kass või kaanarilind on surnud (olendid, kellede vastu on omanikul sageli ka tunded), vähem aga teatakse kuidas suhtuda elusasse küsimuse satikate, korallide või nt taimede puhul. Need organismid, mis on bioloogilises mõttes elusad, kuid eristatavad “kõrgematest loomadest”.
Kuidas siis mõista: pole surma? Mis siis sai, kui Aadam astus sipelgale peale? Mida arvata naharakkude suremisest? Kas taimed ei sure? Mida arvata bakteritest Aadama seedesüsteemis? Kas mitte kõik need organismid ei olnud surelikud juba enne langemist?
Seega, nagu kõigis küsimustes, et mõista ühe või teise eluala täpsemat sisu, on meil tarvis vaadata, mida Kiri selle kohta ütleb.
Mis on tegelikult elus? Kus me tõmbame piiri elusa ja mitte-elusa vahele? See on oluline, kuna selleks, et piisavalt selgitada, mida mõeldakse õpetusega "pole surma enne pattu", siis peame õigest määratlema, mis on esiteks "elu" ‘(kuna loogiliselt võttes saab surra ainult elus asi).
Vastavalt tänapäevasele bioloogilisele definitsioonile, peab ühel organismil olema vähemalt üks alljärgnevatest tunnustest, et määratleda teda elus olevana: liikumine, hingamist, tunne, kasvu, paljunemist, eritumise ja toitumine (toitmine). Viirused on välistatud käesoleva klassifitseerimise süsteemi, sest nad on tõesti ainult võimeline reprodutseerimine (ja isegi see sõltub täielikult peremeesrakust).
Kuid selline lähenemine ei ühti Piibli definitsiooniga elu kohta. Ja kui piibel määratleb erinevalt tänapäeva bioloogiast elu mõistet, siis vastuargumendid õpetusele “pole surma enne pattu” ei ole vaadeldavad tänapäevase bioloogia seisukohast. Nii et mõtestada lahti elusust, peame uurima lähemalt Jumal Sõna sellaalast mõtet.
Eluprintsiip
Piibli põhi seisukoht selles küsimuses on kirja pandud 1 Mo raamatusse. Seal on kasutusel heebrea sõna nephesh (נפש), mis tähendab "elusolend" või "hing". Seetõttu saame aru, et kui nephesh määratleb elu, siis ainult nephesh olendid alluvad languse tõttu surmale. 4
Heebrea sõna mote on “hingav olend”. See on võrreldav kogu VTs koos mõistetena “emotsioonid”, “tunded”või “teadvus”.
Ta on sarnane heebrea sõnale ruach (רוח,.mis tähendab ‘spirit’ e k “vaim”), millel on paralleeltähendusena “tuul” või “hingus” ja seda kasutatakse mõnikord viitena ka loomadele Nii loomad kui inimesed omavad sedatüüpi elu nähtusi või omadusi.
Sageli on sõna nephesh seostatud teise vormiga nephesh chayyāh (נפש חיה), kus chay tähendab elu (moodsas Iisraelis toost lechayyim, tähendab “elagu!”). See on tavaliselt tõlgitud kui "elavad olendid" viidates loomade (nt 1 Mo 1:20) ja "elav hing", viidates mehele (nt 1 Mo 2:7 )9
Kaks põhilist valdkonda, 1 Mo-s kus sõna nephesh kasutatakse eriti sagely, on seotud loomade ja inimese loomisega (1 Mo 1 ja 2 pt), ja seal, kus kirjeldatakse loomade kogunemist Noa laevale. (1 Mo 6 ja 7 pt). Mõlemas kohas tegeletakse täpsete organismigruppide määratlemisega: üks tegeleb elu loomise kirjeldamisega ja teine teatud kindlaste organismigruppide päästmisega ja ülejäänute vees hukkumisega.
See aitab meil mõista, millised loodud on sissearvatud ja millised elusate hulgast välja arvatud (nephesh elu).
Table 1. Nephesh chayyāh kasutus 1 Mo-s
| kirjakoht | Tõlgitud kui | Tähendab et: |
| 1 Mo 1:20 | ‘elavad olendid’ | Vees liikuvad elukad |
| 1 Mo 1:21 | ‘iga elusolend või iga elus hing’ | Olendid, kes elavad vees (peamiselt kalad). |
| 1 Mo 1:24 | ‘elavad olendid’ | Maismaa elukad (milled alajaotused näivad olevat karjaloomad, roomajad ja metselajad). |
| 1 Mo 1:30 | ‘elu’ | Kõik elukad, kes omasid seda “elavat hinge,” pandi rohtu sööma. |
| 1 Mo 2:7 | ‘elav hing’ | Aadama nimetus pärast Jumala poolt saadud hingust. |
| 1 Mo 2:19 | ‘iga elav olend” | Loomad, kes toodi Aadama juurde, et ta neid nimetaks. |
| 1 Mo 6:19 | “iga elav olend” | Elukad, keda Noa pidi laeva võtma |
| 1 Mo 9:4 | ‘hing” | Elu, mis on seotud verega |
| 1 Mo 9:10 | ‘iga elav hing | Jumala leping ellujääjatega. |
| 1 Mo 9:12 | ‘elav hing’ | Jumala leping ellujääjatega |
| 1 Mo 9:15, 16 | "iga elav hing” | Jumala leping ellujääjatega |
Uputuse kirjeldus on oluline, kuna see oli Jumala kavatsus hävitada “ hävitan taeva alt kõik liha, kus eluvaim sees on” (1 Mo 6:17); samal ajal säilitades nende esindajad laevas . Kõik elukad, keda kirjeldatakse laeva minevatena, on määrtletud kui nephesh chayyāh (kuigi siin on juttu ainult maismaa loomadest, hingajatest, kuna mere-elukad nephesh olid niikuinii suutelised Uputust üle elama). Need olid siis linnud, veised (tõenäoliselt koduloomad), roomajad (tõenäoliselt maod ja väikesed selgroogsed), ja metsloomad. Seega kõik maa pinnal elavad elukad ei olnud sisse arvatud ja ilmselt ka mitte määratletud kui nephesh.
Elu veres
On ka muid lõike, mis heidavad valgust elu mõiste täpsemale määratlusele. 3 Mo 17:11 ütleb: "Sest liha hing on veres "(nimetatud ka 5 Mo 12:23 ja 1 Mo 9:4—vt tabel). Sõna tõlgitud "elu" siin on nephesh. See ühendab elu (või vaimu või hinge) verega. Sõnaga “veri” peetakse silmas ühtset mõtet.
Surm oli karistus patu eest, nii et midagi pidi surema, et lepitama inimeste patt.
Veri tähendab punast vedelikku, mis on selgroogsetel kogu kehas laiali (punaliblede hemoglobiin).
Veri on elu näitaja (nephesh mõttes), ja see on loogiliselt seostatav sellega, et just vere valamine andestab patud. Kui ohverdatavate loomade liha lubati süüa (vähemalt pärast Uputust), siis looma veres olevat elu käsitleti ohvriannina ja sellel on söömise keeld. See ei kvalifitseeru “toidusena”.
Surm oli karistus patu eest, nii et keegi pidi surema, et lepitama inimeste patt.
Veri pidi saama valatud- olugi et ainult kattena ja ajutiselt (hbr kaphar כפר (katma) seega Yôm Kippur (‘Lepituspäev”). Ainult Messia ristil valatud very sai ära võtta patud ( Heebrealastele 9-10 ). Midagi ilma vereta poleks olnud elu nephesh mõttes ja seega ei saa surra pattude eest veretu.
"Elusolendid"
Lähtudes sellest teabest, saame piiritleda, mida peetakse silmas nephesh eluga.
Inimesed on algusest peale määratletud nephesh chayyāh— me isegi kasutame oma enda keeles mõistet ‘elav hing’ võrreldes ‘elusolenditega’ samas on hbr sõnad mõlemal juhul identsed. Muud selgroogsed, sh kalad, 11 peetakse nephesh olenditeks. Kalad, kuigi nad ei "hinga" samas mõttes nagu me seda teeme, on ühed olendid, kellest vesi kihab 1 Mo 1:20, 21. Vaalad ja suured mere roomajad kuuluvad ka rühmitusse "suured mere olendid”.
Maismaa selgroogsed (sh nüüdseks surnud, saurused) on klassifikatsioonis maismaaloomad, kes "kariloomad", "metsloomad" ja "roomajaid".
Linnud on ka sisse arvatud. Kui mitte otseselt 1 Mo 1 pt näitel, siis olid nad nende hulgas, kes toodi nimetamiseks Aadama ette ( 1 Mo 2:19) ja ka nende hulgas kes olid laeval.
“Elutu”
Putukad ja muud selgrootud tõenäoliselt ei loeta nephesh olenditeks. 1 Mo 1:24 nimetatakse grupp “roomajad” (remes) ja nad nephesh, siis ilmselt käivad siia alla väiksed selgroogsed nagu sisalikud, konnad, hiired, jne. Siia ei mahu putukad või muud selgrootud.12
Noa kirjeldus täpsustab seda väidet. Laeva ei võetud selgrootuid.
Ainurakseid organisme ja üksikuid rakke kehas ei loeta nephesh eluks.
Putukatel ei ole ninasõõrmed, vaid nad hingavad läbi väikeste avauste oma kehas (spiracles). 13
Samuti selgrootutel ei ole verd sõna otseses mõttes (nagu selgroogsetel on), nii et nad on välja arvatud vastavalt 3 Mo 7:11. Sessile olendid nagu korall, meriroosid ja toru ussid ei kuulu. Olles küll eraldiseisvad eelpool nimetatud selgrootutest, ei ole nad nephsh loodud (1 Mo 1:20), kuna nad ei rooma ja loomulikult puudub neil ka veri.
Ainuraksed organismid nagu bakterid ja üksikute rakkude sees olevad organisme ei loeta nephesh eluks. Programmeeritud rakusurm (apoptoos), mis on vajalik osa kärgeluks, eriti loote arengule, 15 oleks toimunud isegi täiuslikus eelnevalt langemata maailmas.
Kõige loomist 1 Mo ka detailselt ei kirjelda. Ta keskendub peamistele olenditele, keda määratletakse kui nephesh chayyāh (võibolla seetõttu et nemad said mõjutatud surma needusest ja nende nimetamine omab suuremat mõtet üldisemas jutustuses) Seega nephesh loomade kirjeldust loomisel ei tohi mõista nii, et on olemas ainult nephesh organismid ja teistsuguseid pole.
|
|
 |
Aga taimed?
Taimi ei pea piibel elavaks olendiks.
Terminit nephesh chayyāh ei kasutata kunagi taimede kirjeldamisel. Kuigi taimed kogevad kudede kahjustusi (kus üksikud rakud võivad "surra" bioloogilises mõttes), ei ole taimedel aju tõlgendamaks seda valuna. Lisaks ei ole taimedel verd, mis on lahutamatult seotud nephesh eluga. See on ilmne Kaini ja Abeli loos, kus Kaini taimede ohver ei olnud aktsepteeritav Jumalale- kuna seal ei olnud verd- sel ajal kui Abeli ohvriloom seda sisaldas.
Taimed olid algse toidu allikaks kõikidele olenditele Jumala looming alguses (1 Mo 1:29-30), kuid loomade kiskjalikkus algas langusega (mitte uputusega,18 kuna 1 mo 9 räägib, et inimene tohib liha süüa). Taimtoidu selgelt ei ole seotud kannatuste ja surmaga või muidu oleks see vastuolus Jumala määratlusega et loomine oli “väga hea”.
Järeldus
Selge arusaam Piibli definitsioonist, mis on elu- ja mida peetakse tõeliselt elusaks-aitab meil lahendada küsimust surmast ja langusest.
Piibli mõiste “elusolend” on seega kasutatav tänapäeva mõttes mõistega “selgroogne”.
Nagu me nägime erineb Piibli vaade elule sellest, mida kasutab tänapäeva bioloogia ja kui me seda erinevust ei märka, siis jõuame ebaloogiliste või vastuoluliste järeldusteni piibli mõistmisel.
Kõik muud organismid, mitte-selgroogseid, võib käsitleda kui elutuid piibli mõttes ja seega ei saa neid vaadelda kui “surijaid enne langust”.
Original Title: Nephesh chayyāh: A matter of life … and non-life
http://creation.com/nephesh-chayyah
"Nephesh chayyāh: Küsimus elusast ja mitte-elusast"
<http://www.creationism.org/estonian/CmiNepheshChayyahMatterOfLife_et.htm>
|
|
 |
|