 |
semantiline (tähenduslik) lähenemine Originally in English: "The Days of Creation: A Semantic Approach" - James Stambaugh ´lt |
|
|
semantiline (tähenduslik) lähenemine Originally in English: "The Days of Creation: A Semantic Approach" - James Stambaugh ´lt |
Aja pikkus, mida esindab sõna “päev” 1 Moosese 1 pt-s, on olnud vaidlusitekitavaks teemaks kristlaste hulgas viimased 150 aastat. Selle aja jooksul on "eisegees sama levinud kui eksegees ". (eksegees tähendab, kui sa loed mingist tekstist välja, mida on sinna kirjutatud; eisegees tähendab, kui sa loed mingisse teksti sisse seda, mida kavatsed sealt välja lugeda.) Mõned on uurinud sõna “päev” tõlgendamise ajalugu, teised on uurinud erinevaid definitsioone heebrea sõnale Yom, mida tõlgitakse "päev". Et vältida eisegeetilist lõksu, esitab käesolev uurimus sisutähendusliku analüüsi Vana Testamendi sõnale Yom. Kuid enne kui arutada mistahes üksiku sõna tähendust, on vaja arusaada sõnade eesmärgist, mida Piibel kasutab sh 1 Moosese raamatus.
I. Piibel ja sõnad
1. Piibel kui suhtlusvahend
Miks kasutasid Piibli autorid just neid sõnu, mida nad kasutasid? Vastuse sellele küsimusele annab Piibel ise. Kristlased ütlevad, et Piibel on Jumala sõnum inimkonnale. Seda teeb ta läbi inimkeele, mis koosneb sõnadest konkreetses kontekstis, mis vahendavad Jumala ilmutust inimesele ja inimese suhtlemist Jumalaga. Sõnadega antakse edasi jumalikke realiteete.
Kui Jumal laskis inimestel kirja panna oma Sõna, oli see mõeldud selleks, et anda edasi meid ümbritsevat reaalsust. Selle tulemusena mõistab jumalanäoline inimkond, mida Jumal öelda tahab. Piibli lugeja peab tundma keelelisi iseärasusi, et olla täiesti kindel, et tema arusaam Jumala sõnumist on õige.
2. Piibel ja tähendus (semantika).
Keele sõnaline komponent on vaid üks vahend, et tagada õige arusaam piibli tekstist. Teine vahend, mis tagab, et Pühakirja sõnum oleks arusaadav on konteksti uurimine. Sõnade tähenduse selgitamine piibli uurimisel on hiljuti tekkinud distsipliin, kuid see mängib olulist rolli piibli teksti õigel eksegeesis või tõlgendamisel. Moises Silva määratleb leksikaalse semantikat kui "lingvistika haru, mis keskendub üksikute sõnade tähendusele" Leksikaalne semantika on sõnade lähem uurimine ja lähtub tõenäosustest, milliseid sõnu või sõnade kombinatsioone autor(id) pidasid vajalikuks, et anda edasi oma mõtet. See saab selgemaks, kui määratleda mõned olulisemad tähenduslikud mõisted.
Kõigepealt tuleb määratleda kontekst. Kontekst määrab sõnade tähenduse. J. Vendryes nendib:
"Paljude tähenduste hulgas, mida sõna endas kannab, muutub meie meeltes oluliseks see ainuke, mille annab ette kontekst. Kõik teised tähendused kaovad, kustuvad. See on tõsi isegi sõnade puhul, mille tähendus näib olevat omaette kindel. "
On muidugi erinevaid spetsiifilisi kontekste, mida Piiblis kasutatakse. Võib näiteks uurida kas vahetut lauset, lõiku või kogu raamatut, et määrata kindlaks ühe teatava sõna tähendust. Ent samuti on vaja meeles pidada, et Piibli erinevad žanrid (ajalugu, luule ja ettekuulutus) on sageli omaette kontekstides. Nagu näiteks sõna või sõnade kombinatsioon, võib vähemalt teoreetiliselt omada erinevat tähendust žanrist žanri. Uurides semantikat ehk tähendusi, tuleb määratleda neli sõna: "valik", "väli", "ühenduslik" ja "raamistik". Valik on lihtsalt sõnastikuline lähenemine, et määratleda suvalise sõna tähenduse piire. Väli sisaldab ühe mõtte ümber olevate erinevate sõnade seostatud tähendust. Niisiis, valik ja väli on seotud üksikute sõnade põhimõttelise suhtega.
Ühenduslik seos on "lineaarne seos teiste sõnade või üksustega, mis on kokku aheldatud." Raamistik on "seos sõna ja teiste sõnade vahel, mida ütluses tegelikult ei leidu, aga mida võiks selles kohas arvestada." Need kaks mõistet, ühenduslik ja raamistikuline, on seotud sõnade ruumilise ja konteksti seosega. Näitena võib vaadelda lauset "maja on suur." Siin näites on sõna “maja" ühenduslikus seoses sõnaga "on” ja" suur " ja on raamistikulises suhtes sõnaga "hoone", "ait" või "kuur". Oluline on just viimane tähenduse mõiste, mida tuleb silmas pidada. See mõiste kirjeldab sõnade väärtust, kui neid kasutada konkreetses kontekstis. "Sõna väärtust mõistetakse esmalt selle kaudu kui märgime teda naabruses [ühenduslik] ja vastupidise [raamistikuga] sõna vastu. Ainult osana kogu tervikust omab see sõna mõtte." Nii peab tõlk kaaluma sõnu, mida autor valis konkreetses kontekstis ja sellega välistama teised sõnakasutus võimalused. Kui see on tehtud, peaks autori algne tähendus olema selge.
II. Ühenduslikud suhted yôm´ga
Et uurida mõistet "päev" 1 Mo raamatus, tuleb uurida heebrea sõna Yom. Uurima nüüd selle sõna tähelepanekuid tähenduslikus vahemikus, üldisi sõna kombinatsioone, mustreid ja tähendusi, kus seda sõna kasutatakse. Selline uuring peab arvestama ka raamistikulisi suhteid teiste sõnadega, mida võiks kasutada sõna Yom asemel selleks, et tähistada pikka ajaperioodi päeva asemel.
1. Yom´I semantiline (tähenduslik) väli
Yom´I väli on hästi teada. Sõnal on viis tähendust:
i. valguse periood päeva / öö tsüklis;
ii. 24 tunnine periood;
iii. üldine või ebamäärane aja mõiste;
iv. kindel ajahetk ja
v. aastane periood.
Seevastu on ingliskeelsel sõnal "päev" on lausa neliteist erinevat tähendust. Piiblis kasutatakse sõna Yom väga palju kordi : kokku 2291 korda, sh 1446 korda ainsuses (729 korral kasutatakse koos eessõnaga), ja 845 on sõna mitmuses (ainult 213 korral kasutatakse sõna eessõnaga väljendis).
2. Yom´I ühenduslikud suhted
Sõna Yom esineb üldiselt väga erinevates võimalikes kombinatsioonides. Neid kombinatsioone hoolikalt uurides saab teha mõningaid esialgseid järeldusi yomi kombineerimisel numbritega, sõnadega hommik, õhtu, valgus, öö ja pimedus.
a. Yom ja numbrid
Sõna Yom kasutatakse 359 korda väljaspool 1 Mo raamatut. Esineb peamiselt neli põhilist viisi, kuidas Yom on ühendatud numbritega, et tõsta esile teatavat tähendust. Esiteks, kui mitmuses nimisõna (“päevad”) kasutatakse koos numbriga (nt üks, kaks, kolm, jne) tähistab see konkreetset aja kestust (erandlikud on ainsuses Yom´i kasutused on harvad), selline sõnastus esineb 189 korda. Selleks näiteks tooksime 1 Mo 30:36:" ning jättis kolme päeva tee enese ja Jaakobi vahele; Jaakob aga jäi karjatama Laabani ülejäänud lambaid ja kitsi.." Teises näites kasutatakse eessõnu "edasi" või "jaoks" (heebrea: be , le ), et näidata, et tegevus toimub konkreetsel yom´il. Arv, mida sellises lauses kasutatakse on üldiselt järgarv (nt esimene, teine, kolmas jne) ja Yom esineb ainsuses 162 korral. Seda juhtumit võib illustreerida 2 Mo 24:16 " Ja Jehoova auhiilgus laskus Siinai mäele ja pilv kattis seda kuus päeva; seitsmendal päeval ta hüüdis pilve seest Moosest." Kuigi lause ehitus 1 Mo 1 pt ei järgi täpselt seda mustrit, tundub siiski, et väljend "ja siis sai õhtu ja siis sai hommik" toimib sarnaselt eessõnaga (st x- päeval - koosnedes õhtust ja hommikust), tuues välja just päikese päeva tähenduse. DeVries vihjab samasugusele funktsioonile:
"Pärast kõike, mis on öeldud, üllatab meid kõige rohkem see, et bayyôm hahû kasutatakse niisama sageli, kui ta on kokkuvõte või üldiseloomustus, mis peab silmas ühte konkreetset päeva, mil Iisraeli Jumal oli tegev olulises vastasseisus oma rahvaga. "
Kuigi ei ole vihjet vastasseisule 1 Mo 1 pt-s, tuleb märkida, et waye lauseid (tõlgitud "ja see oli") eesmärgiks on eelmise Yom tegevuste kokkuvõtted. Seega tundub mõistlik paigutada vastavad laused 1 Mo rmt-s sellesse kategooriasse. Kaks viimast tüüpi esinevad harva, kuid kasutavad eessõnu, et tähistada teatud Yom(päeva) lähtepunktina või lõpp-punktina mingile tegevusele ning esinevad kokku 7 korda. Ka siin on sõna Yom ainsuses, ning on seotud järgarvuga. Näiteks lähtepunkti kohta on Esra 3:6 " Seitsmenda kuu esimesest päevast alates hakkasid nad Issandale põletusohvreid ohverdama, kuigi Issanda templile ei olnud veel alust pandud. " Lõpp-punkti näide on 3 Mo 19:6 “Seda sööge päeval, mil te ohverdate, ja järgmisel päeval; aga mis üle jääb kolmandaks päevaks, põletage tulega. " Terence Fretheim märgib: "Kui sõna" päev "on kasutatud konkreetse numbriga, viitab see alati tavalisele päevale"
On veel üks asi, mida tuleks tähele panna analüüsides Yom ja numbrite kooskasutusest tulenevaid suhteid juhtudel, kui nad esinevad mingis seerias. Fretheim märgib, et kasutada Yom nummerdatud seerias nagu see esineb 1 Mo-s, 4 Mo rmt 7 ja 29 "on alati viide tavalisele päevale". Niisiis, nagu Fretheim ütleb, kui tõlk näeb sõna Yom , kasutatuna koos numbriga, esinedes mitu korda järjest ja konkreetses kontekstis, tähistab selline lauseehitus päikese päeva.
Samuti on see kooskõlas numbrite kasutamisega muudes keeltes, kus numbrid tähistavad asju, mida saab õigesti nummerdada - ei midagi abstraktset, vaid midagi konkreetset. Seda võib näha ka mõnedes muudes kohtades, kus esineb heebrea keelne loetelu: inimesed, kohed, esemed, mis on seotud telgiga (rõngad, küünlajalad, kardinad), osad inimese kehast, ehitusmaterjalidest jne Tundub, et heebrea keel kasutab numbreid, et piiritleda neid asju, mis on inimestele hästi tuntud. Newman möönab, et Yom 1 Mo-s tähistab tavalist päeva, mille "kinnituseks on, et ei ole selgelt vastupidist näidet [Yom-śt koos järjenumbriga] tuua, kus arv koos Yom´ga tähendaks pikka ajaperioodi." Nii et kui sõna Yom kombineeritakse numbriga tundub, et see on mõeldud just 24 tunnise ööpäevana.
b. Yom ja teised sõnad
On ka teisi sõnu, mis on sageli kõrvuti seotud Yom´ga: "hommik", "õhtu", "öö", “valgus" ja" pimedus ". Need sõnad koos numbrite kasutamisega aitavad luua just kindlat kasutusviisi. See omakorda aitab tõlgendada Yom´i 1 Mo rmt-s.
Kaks sõna, "hommik" ja "õhtu", esinevad koos sõnaga Yom 19 korda ka väljaspool 1 Mo (kolmel korral samas seoses vrdl. 4 Mo 9:15, 5 Mo 16:4 ja Tn 8:26) ja iga kord tähistavad kahekümne nelja tunnist päeva. Sõltumata, mis zanri või kontekstiga on tegu. Peale selle tuleks märkida, et kui kasutatakse sõnu "hommik" ja "õhtu" ilma Yom´ta (see esineb 38 korda väljaspool 1 Mo, 25 korral 38st ilmneb see ajaloolises jutustuses), siis alati, ilma eranditeta, tähistab sõna otseses mõttes päikese päeva. Seega kõik kombinatsioonid sõnadega "hommik", "õhtu", ja Yom kasutakse tavalises mõttes; osutades aja pikkusele, mida ka tavaliselt seostatakse nende sõnadega. Sæbo ütleb, et Yom on:
"põhiline sõna / või ajajaotus vastavalt fikseeritud looduslikule öö ja päeva vaheldumisele, millele põhinevad kõik teised ajaühikud (samuti kalendri järgi). "
Ka sõna "öö" on seotud Yom´ga. Seda sõna kasutatakse 53 korda Vanas Testamendis väljaspool 1 Mo. Enamikul juhtudest (26 korda) kasutatakse seda ajaloolistes osades; ülejäänust, 16 on poeetilistes lõikudes ja 11 prohvetlikes. Sealtoodud kombinatsioonides peetakse samuti silmas päikese päeva. Selline Yomi kasutamine vastandina ööle väljendab täpselt sõna YOM tähendust.
Piust erinev on YOMi kasutus koos sõnadega “valgus” ja “pimedus”. Yom ühenduses sõnaga “valgus” esineb 15 korda väljaspool 1 Mo rmt ja enamikul juhtudel viidates aja tsüklile, kolme tähelepanuväärse eranditega: Jesaja 05:30 , Amos 05:18 , 20. Kontekstis on selge, et kujundlik keelekasutus nendes salmides viitab tulevikule kui Jumal näitab inimesele oma väge. Sõna "pimedus" kasutatakse koos Yom´ga 11 korda väljaspool 1 Mo 1, ja enamik neist (neist seitse) on kujundlikud kasutused. Viited on: Koguja 11:08 , Jesaja 29:18 , Joel 2:02 , 31 , Amos 05:18 , 20 ning Sefanja 01:15. Koguja lõik kasutab mõistet "pimedus" väljendamaks murede aega, prohvetlikud lõigud kasutavad seda eshatoloogilist keelt viitamaks millelegi tulevasele. Samuti tuleb märkida, et väga vähe on sõna Yom kasutamist koos sõnadega"valgus" või "pimedus" Piibli ajaloolistes osades ("valgus" kolm ja "pimedus" on üks kord). Enamik sellisest terminoloogiast esineb prohvetlikus žanris kus nendel sõnadel on sageli sümboolne tähendus, kas õnnistus või kohtuotsus.
3. Mitmused sõnaga Yom ja pikad ajaperioodid
Tundub, et Yom on osa erinevatest sõnastustest, millest mõned võivad tähendada pikka aega. Mitmuse kasutamine Yom´ga tähistab pikka perioodi. See ei ole vastuolus eelmise lõiguga, sest vastavad kirjakohad näitavad, et Yom seisab ühenduslikus suhtes, mis muudab tema tähendust. Ainsuse kasutamine kipub tähistab lühikest aega. Kui see on kontrollitud, peaks tõlgil olema võimalik määratleda kontekstid, milles Yom edastab selgelt pikemaid ajavahemikke.
Tundub, et ajaloolistes Vanas Testamendi žanrites, kus kasutatakse Yom mitmuses, kipub ta väljendama mingit kindlat aja pikkust. Gershon Brin märgib Yom kasutatakse "piibli aegadel esinevate ajastute nimetamiseks” Selline kindlapiiriline väljendus näitab mingi ajastu konkreetset nimetust või iseloomu; näiteid võib näha 1 Mo 5 ja 10, "selle ja selle patriarhi päevil". Sugupuudes esinevaid nimesid võiks kasutada ajastute määramisel, mil isik elas. Nii on see ka sageli täheldatud Kohtumõistjate raamatust, kus me loeme "selle ja selle kuninga päevil", ja autor ütleb, kui kaua see kestis. Sellist formuleeringut leidub ka prohvetlikus žanris, kus see järgib sama mustrit, ühe erandiga. Miika 07:15 on erand, kui nime asemel kasutatakse fraasi "Egiptusemaalt väljumise päevil." Kontekst räägib tulevikust kui Jumal näitab oma võimu paganarahvastele, nii et viide "päevil" tähendab väljarände perioodi Egiptusest. Mitmuse Yom kasutamine tähistab määratud aega, ja ühenduslikud suhted kontekstiga määrab, kui pikk see on.
Esineb juhtumeid, kus Yom on mitmuses ja kus ta tundub kestma tuhandeid aastaid, kasutades selleks kahte heebrea sõna väga pika aja kohta. Need sõnad on "vana" (heebrea: qedem ) ja "igavene" (heebrea: "olam”). Jesaja 51:9 näitab esimene sõna, "ärka nagu muistseil päevil, endiste põlvede ajal!" Kontekst räägib metafooris Jumala tööst loomisel ja see on sama liiki töö, mida tehakse oma rahvale. Samad sõnad esinevad ka Jeremija 46:26 , Miika 7:20 ja Psalm 44:1 illustreerimaks, et inimesed olid asustanud maa pikaks ajaks (mida selleks ajaks oli umbes 3000 aastat vastavalt 1 Mo 5 ja 10). Teine heebrea sageda kasutusesga sõna “igavene ", märgib ka pikka ajavahemikku, kui kasutatakse Yom mitmuses. Neid võib täheldada Jesaja 63:11 ja Amos 09:11. Jesaja tähistab Moosese päevi" Siis nad meenutasid muistseid päevi, tema sulast Moosest". Prohvet Amos viitab tagasi Taaveti päevini, "Sel päeva ma püstitan jälle Taaveti lagunenud hüti, müürin kinni ta praod, püstitan jälle ta varemed ja ehitan ta üles, nagu ta oli muistseil päevil".
Nii et tõlk peaks järeldama, et Yomi mitmuses kasutamine võib tähendada pikemat aega (kuid selle määrab kontekst). Seda demonstreerib ka veel kahe heebrea sõna kasutamine pikkade aegade "vanade" ja "igavene” tõlkimiseks. Tuleb siiski märkida, et arvestades ajaloolist konteksti, siis kasutasid kirjutajad neid sõnu pika aja väljendamiseks arvestades inimkonna ajalugu algusest, mis algas 1 Mo 1:26. Mitmuse yom kasutamises on näha, et kõne all olev ajaperiood katab tuhandeid aastaid, mitte suuremaid. Seega ei ilmne kusagilt, et 1 Mo rmt kontekst võimaldaks yomi ainuses olevas kasutust tõlkida miljoniteks aastateks loomisloos, nagu mõned väidavad
4. Ainsuse Yom ja lühikesed ajaperioodid
Tuleks ka uurida Yom ainsuses kasutamist, mis näitab lühikest aega. Nagu eespool märgitud, on ainsust kasutatud 1446 korda ja enamik neist kasutatakse päikese päeva tähenduses. Kuid Yom´il on lisaks veel kaks funktsiooni heebrea ajalookirjutuses, mis illustreerivad aega, mis on lühem kui kaksteist tundi.
Esimene selline yom kasutus on konkreetne ajahetk. Nt kui yomiga kombineeritakse kas nimi või nimetus. Brin märgib, et "väljend ainsuses viitab "momenti" ajaloos " Kui kontekst näitab lahingut, see fraas " päeval x [lahingu nimi]", viitab lahingu võidule või kaotusele (vt Ps 137:7 , Hoosea 02:01 - 2 , Jesaja 09:03 ). Niisiis sõna Yom saab tõepoolest kasutada viitena konkreetsele hetkele ajas.
On uuritud läbi kogu Vana Testamendi olevaid yomi ühenduslikke suhteid. Tundub, et yom kasutusega 1 Mo-s oli mõeldud just päikese päeva ja päev-öö tsüklit. See on kõige loomulikum tõlgendus kahel põhjusel. Esiteks, sõna-kasutusskeemist Yom numbritega, "hommik", "õhtu", "öö", "valgus" ja "pimedus" igaüks viitab päikese päevale. Teiseks, keeleline analüüs näitab, et mõeldud on just füüsilist reaalsust ja seda on tahetud sellisena ka lugejale edasi anda. Tundub olevat selge, lähtuvalt sõna-ühenduslikest tõenditest, et sõna "päev" 1 Mo 1 pt-s, on sõnasõnaline viide päevale kakskümmend neli tundi.
III. Yomi raamistik (paradigmad).
Paradigmaline (raamistikuline) analüüs keskendub konkreetsete sõnade valikule, mida autor on kasutanud ning püüab vastata küsimusele: milliseid ajalisi määrsõnu oleks Mooses võinud kasutada 1 Mo raamatu kirjutamisel? Et sellele küsimusele vastata, peaks tõlkijal olema selge arusaam, mida tähendavad sõnad 1 Mo-s ja see, mida nad pidid edastama oma lugejatele.
1. Mõiste “aeg” sõnaline tagavara
Piibli heebrea sõnade tagavara, edastamaks mõistet “aeg” on märkimisväärne. Seal saab valida 13 erineva sõna vahel ja 11 neist sõnadest viitavad pikale ajale. Siinkohal peaksime rääkima sõnadest, mida heebrea keel üldse võimaldab aja määramiseks ja siis valima sealt sobiliku sõna. Sõnad, mis tähistavad mööduvat aega on: "et”, mis tähendab "aega” üldiselt; “ad” on sõna "igavesti". Kui neid kasutatakse koos eessõnadega; “qedem” mõnikord on tõlgitud "vanasti, ammune", “nesah” tähistab " alati või igavesti”, " tamîd” tähendab "pidevalt" või "igavesti", “olam” on sageli tõlgitud kui "alatine", "ammune" või "igavesti", “dor” tähistab "põlvkond", "orek”koos Yomiga on tõlgitud "päevade pikkus". “Zeman” tähistab "hooaeg" või "aeg" ja “mô'ed”, mida kasutatakse ka kui "hooaeg". On ka selliseid sõnu sõnavaras, mis tähistavad lühikest aja perioodi. Üks selline sõna, mida kasutatakse Piiblis on heebreakeelne “rega". Seda sõna on tõlgitud "koheselt" või "hetkeliselt". Teisisõnu, kuigi seda ei esine piibli heebrea keeles, on ometi heebrea keeles olemas sõna "tund". Tundub tõenäoline, et klassikalises heebrea keeles oli see sõna tema sõnavaras olemas ja seda oleks saanud kasutada, kui oleks soovitud. Need sõnad koos moodustavad tähendusvälju sõnale Yom . Sellest võib järeldada, et heebrea keeles on piisavalt sõnade tagavara, et väljendada kas pikka või lühikest ajaperioodi.
2. Sündmus kauges minevikus
Üks variant sündmuste kirjeldamiseks on olukord, kus autor on olevikus ja ta peegeldab või kirjeldab sündmusi, mis leidsid aset kaua aega tagasi. Lihtsaim viis selleks oleks kasutada sõna ”päev” mitmuses (heebrea: Yamim ) kas koos või ilma "hommiku" ja "õhtuta". Võimalik lugemine võiks olla "ja see oli hommiku ja õhtu päevadel." Sellist sõnastust on hästi dokumenteeritud kogu heebrea historiograafias (näiteks 664 korral 910st esinemistest Yamim on leitav ajaloolistes lõikudes). Kui Mooses oleks kasutanud neid sõnu koos, oleks ta ühendanud vähemalt kaks päeva võimaldades suurt vanust. Teine võimalus, et iidse maad kujutamiseks oleks kasutada väljendit "vana" (heebrea k: "OLAM”) koos "päevaga". Oleks saanud teha lause “ja see oli ammustel päevadel”. Teine sarnane sõna "vana" (heebrea: qedem ), mida oleks võinud kasutada üksinda või koos "päevadega". Seega, kui Jumal, Moosese läbi oleks soovinud edastada iidset loomist, oleks olnud piisavalt võimalusi seda teha, kuid Ta valis seda mitte niimoodi väljendada.
3. Jätkuv sündmus ammusest ajast
Teine variant "aja" nimetamiseks oleks loomise alustamine minevikus suunaga tulevikku. See oleks toetanud arusaama pikast loomingulisest protsessist nagu teistlik areng loomispäevade period. Heebrea keeles oleks selle jaoks neli sõna, mis edastaksid sellist tähendust. Esimene on "igavene" (heebrea k: "OLAM”koos eessõnaga le ), mida kasutatakse koos sõnadega "päevad" või "hommik" ja "õhtu" Teiseks oleks võinud kasutanud sõna "genereerimine" (heebrea: DOR ) kas üksi või koos sõnadega "päevad", "päevad ja ööd" või "hommik ja õhtu". Niisiis, "ja see oli päevade ja ööde genereerimine”. Kolmas sõna illustreerimaks jätkuvat loomist on sõna "jätkuv" (heebrea: tamîd) koos sõnaga "päev", "päevad" ja "ööd" või "hommik ja õhtu". Seda võiks lugeda, “ja see oli päevade jätkumine”. Neid kahte viimast kasutust esineb sageli ajaloolistes lõikudes, kus räägitakse millestki toimuvast, eriti Jumalaga seonduvalt. Neljas sõna, mida oleks saanud kasutada märkimaks jätkuvat sündmust on "igavesti" (heebrea: "ad”). Seda sõna kasutatakse üksi või koos "OLAM”ga. See võib toimida kokkuvõtetes, "ja see oli igavesti". Kui Jumal oleks tahtnud meile teada anda pikaajalisest loomingulisest protsessist, oleks olnud heebrea keeles olemas selle väljendamiseks täiuslik sõnavara. Kuid mingil põhjusel otsustas Jumal seda mitte teha.
4. Mitmemõtteline aeg
Piiblis esineval heebrea keele sõnavaras on kolm võimalust, et väljendada ebamäärast aega. Seega oleks saanud kirjutada ka nii, et Jumal lõpetas minevikus loomise, jättes lahtiseks aja kui kaua ta seda tegi. Toome järgmiseks illustreerivaid näiteid, kuigi nad ei esine heebrea ajalookirjelduses. Esimene on Yom koos sõnadega "valgus" ja "pimedus" ja seda võiks lugeda "ja see oli valguse ja pimeduse päeval”. See võib olla ka mitmetähenduslik kuna Vanas Testamendis kasutatakse palju sümboleid "valgus" ja "pimedus”, eriti seoses "Issanda päevaga" (just seal Yom esineb koos "valguse" ja "pimedusega"). Tuleb märkida, et "päev", "valgus" ja "pimedus" on piltlik eshatoloogilisest ajast, mida nimetatakse “Issanda päev ". Selline sõnastusei anna teha ühtegi dogmaatilist väidet. Teine oleks ühendada "aeg" (heebrea: "et”) sõnadega "päev" ja "öö" (nii on see kolm korda: Nehemja 04:22 , Jeremija 33:20, Sakarja 14:07 ). Esimene salm ei ole kahemõtteline, sest see viitab päeva /öö tsüklile. Ülejäänud salmid on asetatud eshatoloogilisse konteksti ja on selged. Kolmas on sarnane, kuna see ühendab sama heebrea sõna ("et”) sõnadega "valgus" ja "pimedus".
5. Sündmus ajahetkel
Kõik eelmised näited pakkusid võimalust väljendada pikka või vähemalt ebamäärast aega 1 Mo rmt-s, ometi on siiski võimalik ka selline lauseehitus, mis tähistab ühemõtteliselt lühikest aega. Sõna oleks "hetk" või "koheselt" (heebrea k: “rega") ja seda annab ühendada sõnaga "aeg" või "päev". Selle kohta on neli näidet, kus sellega väljendatakse Jumala tegevust 2 Mo 33:5 , 4 Mo 16:21 , 16:45 ja Esra 09:08. Toodud näidetes kasutab Jumal sõna “rega” väljendamaks, mida Jumal on teinud või kavatseb teha. Kõik selle sõna ajaloolised kasutused kujutavad Jumala tegusid, mis on lõpetatud mingil ajahetkel. Nii et taas, kui Jumal oleks tahtnud öelda, et mingi loomispäeva tegevus oleks lõpetatud hetkeliselt, siis oleks ta ka nii kirjutanud “ja see oli hetk aega”, kuid sellist sõnastust samuti ei kasutata 1 Mo rmt-s.
Nii et Moosesel oli piisavalt palju võimalusi, kuidas kirjutada. Tal oleks olnud 11 erinevat võimalust, et väljendada 4 erinevat mõtet. Kuid ta otsustas kasutada konkreetset lauset, kus Yom on seostatud numbritega ja seostatud sõnadega "hommik" ja "õhtu". Moosese valik välistab teised keeles olemasolevad sõnastusvõimalused. Ainuke järeldus on, et Mooses kasutas loomise kirjeldamiseks lauset, mida saab mõista täpselt kui kuut üksteise järgnevat 24-tunnist päeva.
IV. Vastuväited sõnasõnalisele päevale
See artikkel püüab selgitada, et "päevad" 1 Mo raamatus olid päikese päevad. Sellele seisukohale ollakse vastu erinevatel põhjustel ja terviklikkuse huvides on vaja mõnedele nendest vastuväidetest ka otse vastata. Mõned vastuväiteid seostuvad on Yom tähendusliku või semantilise valikuga, väites, et “päev” kasutatakse 1 Mo rmt-s piltlikult. Teised on öelnud, et Yomi koos numbritega võib mõista ka nii et "päeva" pikkuse määratleb Jumal. Viimaks öeldakse ka seda, et kolmel esimesel päeval ei olnud veel Päikest, sest päike loodi alles neljandal päeval. Neid vastuväiteid tuleb uurida kahel viisil: esiteks, kuidas nad seostuvad kogu piibli kaanoniga ja siis, kuidas nad mõjutavad Piibli võimet vahendada Jumala Sõna meile?
1. Yom semantiline, tähenduslik väli
Sageli on deklareeritud, et Yom ainsuses võib tähendada pikka aega. Wilson märgib, et:
“"Päev" kasutatakse konkreetse hooaja või aja kohta, kui juhtub mõni erakorraline sündmus, olgu see jõukas ja rõõmus aeg, või kahjulik ja õnnetu aeg, mille olemuse määrab Issand, või need, kes kannatavad sellal"
Fischer väidab sarnaselt: kuna loomis“päev" on erakordne, siis peab ta olema kujundlikus tähenduses. 1 Mo rmt välja jättes, ilmneb, et Piiblis on yomi 60 kasutusmudelit ainsuses ja lahus muudest "pika aja" sõnadest (näiteks olam või qedem), mis võiksid viidata mingile kujundlikule ajale. Huvitav on aga see, et nendest 60 mudelist, esinevad 55 prohvetlikes kirjutistes ja viis poeetilistes (kolm kasutatakse Iiobis ja kaks psalmides). Prohvetliku zanri väljendid, mis kasutavad Yomi kujundlikult, nimetavad seda "Issanda päevaks". Need "päevad" on täis igasuguseid erakorralisi sündmusi, nagu Wilson õigesti märgib. Tuleb tunnistada, et Yom ei tähenda nendes lõikudes "pikka aega", kuid see selgub kontekstist ja mitte Yom enda semantilisest väljast. Teiseks, paneme tähele, et prohvetid kasutasid pidevalt sõna "aeg" sõna ülekantud tähenduses, näiteks "pimedus", "valgus" ja "päev". Nii et pole üllatav, et sõna yom enamus kujundlikest kasutusaladest esinevad prohvetlikus žanris. Seejuures märkides, et ükski nendest 60 mudelist ei kasuta "hommik", "õhtu" või numbrit, et seda täpsustada. Kui keegi väidab, et loomise "päevad" kestsid pikka aega, siis peaks ta seda 1 Mo kontekstis, mitte lihtsalt Yomi tähendusvälja kasutades.
2. Yom koos arvudega
Sakarja 14:07 on tihti kasutatud näidisjuhtumina, kus sõna Yom kasutatakse koos arvudega, kuid erandlikul moel. Ja selle ühe erandi baasil väidavad paljud, et "päeva" 1 Mo-s tähistab “ajastut". On üldine kasutuses olev aksioom piibli tõlgendamiseks: "kui lihtne tähendus on arusaadav, siis ära otse teist mõtet." Kui me õpetame, et "päev"1 Mo olid ajastud, kasutades näitena Sakarja 14:07 (Aga on üks päev, see on Issanda teada, kui pole päeva ega ööd, vaid valgus on ka õhtuajal.) siis me oleksime eisegesis süüdi, sest me peaksime kogu Pühakirjast otsima tõendit, et seda tõlgendust kinnitada või ümber lükata. Teiseks, tõlk peaks püüdma määrata kontekstuaalset tähendust selles salmis väljendile "üks päev". Tundub, et salmid 1-11 Sakarja 14 väljendatakse seost, kus salmid 6 ja 7 on pöördepunktiks. Need salmid on kujundlikus stiilis ja seega on väga erinevaid arvamusi selle kohta, mida see "päev" võiks tähendada. See võib tähendada, et prohvet tahtis jätta lõigu ebamääraseks, sest see on ainus koht, kus "aeg", "valgus", "öö", "õhtu" ja "päev" esinevad samas salmis. See lõik tunbu rääkivat normaalsest ajaperioodist, mis viib pikale ajalperioodile, nii et motet võiks tõlkida kui "ainulaadne päev". See ei ole mõeldud erandina tavalisele sõnastusmustri kasutusele. Tulemuseks on see, et dogmaatiline järeldusi sellest teha ei saa.
3. Loomisnädal kui Yom
Teine väidede, mida sageli esitatakse kui "tõendit", et "päev" 1 Mo-s on “ajastu”, on 1 Mo 2:4 (See on lugu taeva ja maa sündimisest, kui need loodi. Sel ajal, kui Issand Jumal tegi maa ja taeva,) Tundub, et Yom kasutus (mis eesti keeles välja ei tule) selles lõigus on kõigi loomissündmuste kokkuvõte. Kuid enne, kui pidada seda tõendiks ajastule, tuleks selles lauses tähele panna kahte asja. Esiteks ei ole muid aja määrsõnu (näiteks "hommik", "õhtu", "öö", jne) koos sõnaga Yom. Samuti ei ole seal arve. Teiseks, see on tüüpiline heebrea keelekasutus, et tõlkida "päeval" sõnana "kui". Nii et kasutada seda salmi, kui erandit, on nagu võrrelda õunu apelsinidega, mõlemad on puuviljad, kuid pole tegelikult võrreldavad. Võrrelda "päevi" 1 Mo 1-s käesoleva “päeva” mõistega on 1 Mo 2:4 sama kohatu.
4. Päevad 1-3 ei ole päikese päevad
Sellega tahetakse öelda, et päike loodi alles neljandal päeval, ja seega esimese kolme päeva jooksul ei saanud olla sellist päeva nagu me tunneme täna. Tundub, et need, kes seda väidavad ei tea, et päeva mõiste määratlemiseks ei ole vajalik päikese olemasolu, vaja on ainult veidi valgust. "Päeva" võib määratleda järgmiselt:
"Aeg, mis kulub Maal ühekordse tiiru tegemiseks ümber oma telje või ümber mistahes taevakeha. Maa pöörlemist võib mõõta ka tähtede suhtes (tähe päev) või päike suhtes(päikese päev)."
Tähtedele ja päikesele on ühiselt omane valgus. Tekstis on öeldud, et valgus loodi enne kui määratleti "päev" või "hommik" või "õhtu" 1 Mo 1:5a. Seega kokkuvõttes salm 5c võib olla ka tähepäev 24 tundi. LaSor märgib, "Nii et järeldada, et kolm esimest "päeva" ei saanud olla ühe täispöörde päevad, on naeruväärne ja on eksegeetiline jama."
5. Jumal poolt määratletud päev
Tundub, et väitletajatel puudub usaldus Jumal võime suhtes, suhelda meiega adekvaatselt. On väidetud, et "päeva" tuleb määratleda Jumala vaatenurgast ja nii nimetatakse neid "Jumala jagatud päevadeks”. Kui see oleks õige ja selline "päev" on teadmata inimlikes kategooriates, siis 1 Mo 1 õige tõlgendamine, või mistahes tahes piibli lõigus tõest arusaamine, on täiesti lootusetu.
Muudele sellistele vastuväidetele, mis arvavad, et "päev" 1 Mo 1 on tegelikult teadmata pikkusega “ajastu”, on väitnud, Oliver J. Buswell Jr järgmist:
"See võib olla tõsi, et see on ainus juhtum, kus sõna" päev" Piiblis kasutatakse piltlikult koos eelneva arvsõnaga, kuid see on ainus juhtum pühakirjas, kus määratletmata pikkusega aeg on nii täpselt nummerdatud. Sõnad “aion” kreeka ja "olam” heebrea keeles on otsene sõnakasutus "ajastu" kohta, kuid ei ole ühtegi juhtu piiblis, kus, kus Jumal oleks öelnud "esimene ajastu", "teine ajastu, “kolmas ajastu jne. Katse järeldada grammatilisi reegleid, et numbite kasutamine sõna "päev"ees muudaks ta sõnasõnaliseks, ei vasta tegelikkusele, kuna see on ainus juhtum kogu Pühakirjas, ja kogu heebrea keeles, kus ajastud on loetletud üks teise järel."
Selline argumentatsioon teeb Piibli tõlgendamine keeruliseks ülesandeks, kui mitte võimatuks. Tõlk ei saa ühes kohas tõlkida vastupidise mõttega mõnes teises kohas. Kui Jumal ei mõlenud täpselt seda mida ta ütles, siis meil ei ole absoluutselt mingit lootust mõista Pühakirja. Tema Sõna inspireeritust ega eksimatust ei saa enam kaitsta. Siis jõuame tagasi Kohtumõistjate päevadesse, kus "igaüks teeb seda, mis on õige tema enda silmis" vähemalt Piibli tõlgendamise küsimuses. Kui Jumal valis suhelda inimesega läbi inimkeele, siis tõlgendus peab haarama arusaadav sõnade kaudu.
Selle artikli alguses nenditi, et inimeste keel on sobiv vahend Jumala ilmutuseks. Jumal, kes lõi kogu meid ümbritseva reaalsuse, peaks olema võimeline meile seda adekvaatselt kirjeldama. Pühakiri, kui Jumala sõnum meile, pole mõeldud mitte ainult reaalsuse kirjeldamiseks vaid autoriteetseks usaldamiseks. Isegi kui sõnum on pandud kujundlikku kõnesse, kasutatakse seda sõnasõnalise mõtte kontekstis (näide oleks tähendamissõnad). See sõnum, isegi kui see esitatakse piltlikult, kasutab kujundlikkust, et tuua oma mõte meieni. Väites, et loomise "päev" on inimese tunnetusele teadmata aeg, on eitada 1 Mo seost sellise füüsikalise kõiksusega, kus Jumal kirjeldab täpselt, mida ta tegi loomise ajal. Selle asemel defineerib Jumal sõna "päeva" mõnel muul viisil, mida me ei tunne ega tea.
On kaks ohtu kui me võtame ära mistahes Pühakirja osa seose reaalsusega. Esimene on see, et tõlk ei ole võimeline objektiivselt üldse teksti tõlkima. Jumal on tõde ja nii ka kõik, mis Ta teeb, peab olema tõsi. Samas, kui jätta kõrvale tema seosed reaalsusega, saab Jumal rääkida meile tõde, kuid tõlk ei saa kunagi olla isegi suhteliselt kindel, et ta saab aru, mida autor öelda soovib. Teine oht on see väites, et Jumal küll suhtleb meiega, kuid see seostu meie elu reaalsusega, siis lõpuks Jeesuse ülestõusmise fakt tuleks määratleda ka kui "Jumala jagatud päevaks” paigutatuna mõnesse muusse müstilisse reaalsusesse. See võib olla võimalik, et isegi ülestõusmine, rääkides müstilises "Jumala keeles", tähendab, et äkki Jeesus tegelikult ei tõusnudki füüsiliselt surnuist üles. Kui sedatüüpi sõna-mängusid mängida, siis lõikame läbi meie reaalsuse ja seega kaotab kristlus oma elumuutva väe.
Järeldus
Käesolevas kirjutises oli vaatluse all sõna Yomi kasutus 1 Mo-s ning me jõudsime järeldusele, et kui kasutada arve, mõeldakse alati tavalist ajavahemikku. Kui “õhtu "kombineerida sõnaga Yom, on ta alati tavaline ööpäev. Kui Yom kasutatakse sõnadega "hommik" või "õhtu", ka siis viidatakse sõnasõnalisele päevale. Kui "hommik" ja "õhtu" kasutatakse koos Yom´ga, siis tähendab see alati päikese päeva. Sõnalised suhted Yom kasutamisel on illustreerinud selgelt, et silmas peetakse normaalset ajaperioodi, mis koosneb ühest Maa telje pöördest, seda nimetatakse "päev".
Oleme kaalutlenud ka erinevaid sõnu, mida oleks võinud kasutada Yom asemel, et edastada vana loomise mõtet. Näitasime, et hbeerea keeles on selleks kolm erinevat võimalust. Uurisime ka võimalust, et tegemist oleks jätkuva loomissündmusega (see tähendab teistlikku evolutsiooni). Ka selleks oleks leidnud selget sõnavara. Kui oletada, et ajafaktor pidi olema ebamäärane, siis oleks heebrea keeles kolm võimalust seda ka nii ütelda. Samuti saab heebrea keeles väljendada mõtet, et kõik sündmused "päeval" oleksid tehtud koheselt. Yomi suhted teistesse sõnadesse on tõepoolest olulised.
Jumal kasutab oma viisi öelda meile, et loomise "päevad olid sõna otseses mõttes tavalised päevad. Ta on kasutanud sõna Yom ning kombineerinud seda arvude ja sõnadega "hommik" ja "õhtu". Jumal on edastatud sõnumi 1 Mo 1 pt-s konkreetsel viisil, et öelda täpselt nii nagu ta mõtles. Jumal ei saanud edastada loomise aegu selgemini kui ta seda 1 Mo 1 pt-s tegi.
Viited ja joonealused märkused
1. Lewis, J., The days of creation: an historical survey of interpretation, Journal of the Evangelical Theological Society 32:455, December 1989.
2. Lavallee, L., Augustine on the creation days, Journal of the Evangelical Theological Society 32:457–464, December 1989.
3. Lewis, Ref. 1, pp. 433–455.
4. Ross, H., The Fingerprint of God, Promise Publishing Company, Orange, California, pp. 141–160, 1989.
5. Fischer, Dick, The days of creation: hours or eons? Perspectives on Science and Christian Faith 42:15–22, March 1990.
6. Henry, Carl F., God, Revelation and Authority, Word Books, Waco, Texas, Vol. 3, p. 401, 1982.
7. Feinberg, John S., Truth: relationship of theories of truth to hermeneutics; in: Radmacher, Earl (ed.), Hermeneutics, Inerrancy and the Bible, Zondervan Publishing House, Grand Rapids, Michigan, p. 35, 1984.
8. Feinberg, Ref. 7, p. 35.
9. Larkin, William J., Cultural and Biblical Hermeneutics, Zondervan Publishing House, Grand Rapids, Michigan, p. 10, 1983.
10. Silva, Moises, Biblical Words and Their Meaning, Zondervan Publishing House, Grand Rapids, Michigan, p. 10, 1983.
11. Vendryes, J., Language: A Linguistic Introduction to History, Alfred Knopf, New York, p. 177, 1925; as cited in Silva, Ref. 10, p. 139.
12. Thiselton, Anthony C., Semantics as New Testament interpretation; in: Marshall, I. Howard (ed.), New Testament Interpretation, Eerdmans Publishing, Grand Rapids, Michigan, p. 82, 1977.
13. Thiselton, Ref. 12, p. 83.
14. Trier, Jost, Der Deutsche Wortschatz im Sinnbezirk des Verstandes, Carl Winters, Heidelberg, p. 6, 1931; as cited in Silva, Ref. 10, p. 161.
15. Barr, James, Biblical Words for Time, SCM Press, London, Studies In Biblical Theology, Series 1, Vol. 33, pp. 82–104, 1962.
16. Coppes, Leonard J., Theological Wordbook of the Old Testament, s. v. Yôm, Vol. 1, pp. 370–371.
17. Webster’s 20th Century Dictionary, unabridged, Collins Word, New York, Second edition, 1976.
18. Even-Shosan, Abraham, A New Concordance of the Old Testament, Baker Book House, Grand Rapids, Michigan, 1983. All statistical notes on the other words are based on this work. One should also compare the statistical information in Theological Dictionary of the Old Testament, s. v. Yôm by M. Saebo:
‘Of the 2,304 occurrences of yôm/yāmîm in the Hebrew Old Testament 1,452 are singular, 847 are plural, and 5 are dual. 1,057 (45.9%) involve a preposition (especially with the singular). The most common is bě, which appears 728 times (68.9%), 590 times with the singular and 138 with the plural. We find ‘ad 121 times (seven times wě ‘ad, each time following min to indicate a period of time), lě 71 times, kě 76 times (in this context not a comparative particle in the strict sense), and min 66 times.’
19. DeVries, Simon, Yesterday, Today and Tomorrow: Time and History in the Old Testament, Eerdmans Publishing, Grand Rapids, Michigan, 1975. A study of the syntagmatic relationships is found in this book. DeVries examines specific syntagms of yôm:bayyôm hahû as time past, hayyôm or bayyôm hazzeh as time present, and bayyôm hahû as time future. The study by DeVries is an excellent complement to this one.
20. DeVries, Ref. 19, p. 136..
21. Fretheim, Terence E., Were the days of creation twenty–four hours long? in: Youngblood, Ronald (ed.), The Genesis Debate, Thomas Nelson, Nashville, Tennessee, p. 18, 1986.
22. Fretheim, Ref. 21, p. 19.
23. Newman, R. and Ecklemann, H., Genesis One and the Origin of the Earth, Baker Book House, Grand Rapids, Michigan, p. 61, 1977. This is an interesting admission, since Newman does not believe the days of Genesis 1 were twenty-four hour days.
24. Saebo, M., Theological Dictionary of the Old Testament, s. v. Yôm, Vol. 6, p. 22.
25. Saebo, Ref. 24, Vol. 6, p. 22.
26. Brin, Gershon, 1981. The formula ‘the days of’ and ‘the day of’: some characteristics of historical writing in Israel, Zeitschrift für die Alttestamentliche Wissenschaft 93:184.
27. Brin, Ref. 26, pp. 193–195.
28. Barr, Ref. 15, p. 103. He points out that Aramaic, Akkadian and Egyptian all had a word for ‘hour’, and so Barr says that probably Hebrew did as well..
29. The use of ‘ôlām in the following verses refers to a specific span of time in human history, and all occur with the mě prefix: Genesis 6:4; Joshua 24:2; 1 Samuel 27:8; Psalms 77:6, 119:52; Ecclesiastes 1:10; Isaiah 42:14, 46:9, 51:9, 57:11, 63:16; Jeremiah 2:20, 5:15; Ezekiel 26:20.
30. The use of qedem is similar to ‘ôlām in these verses: Nehemiah 12:16; Psalms 74:12, 77:6, 77:12, 143:5; Proverbs 8:23; Isaiah 45:21, 46:10; Jeremiah 30:20; Lamentations 5:21.
31. Newman, Ref. 23, p. 84. This view is unusual for a progressive creationist, yet Newman bases it on Hebrews 4:1–11.
32. One can observe that ‘ôlām is used with ‘day(s)’ in Exodus 12:14; Deuteronomy 23:6; 1 Chronicles 28:7; Psalms 21:5; Isaiah 30:8, 34:10. It is used only once with ‘morning’ and ‘evening’ in Exodus 27:21.
33. There are numerous verses which could demonstrate this use. The following is a sampling: Genesis 17:12; Exodus 3:15, 12:14, 12:42, 17:16, 30:7–8; Leviticus 23:14, 23:21, 23:41, 24:3; Psalms 10:6, 33:11, 49:11, 89:1, 89:4; Isaiah 34:10, 51:8; Lamentations 5:19; Joel 3:20.
34. Verses which illustrate these choices are: Exodus 27:20–21, 29:38; Leviticus 6:20, 24:3, 24:8; Numbers 9:16; 1 Chronicles 16:37, 16:40, 23:30–31; Psalms 72:15; Isaiah 21:8, 51:13, 52:5, 62:6.
35. Both types occur with the lě prefix: Exodus 15:8; 1 Chronicles 28:9; Psalms 9:5, 9:18, 19:9, 21:4, 45:6; Proverbs 12:19, 29:14, 29:16.
36. Wilson, W., Wilson’s Old Testament Word Studies, MacDonald Publishing Co., McLean, Virginia, p. 109, not dated.
37. Fischer, Ref. 5, p. 17.
38. Althann, R., Yôm ‘time’ and some texts in Isaiah, Journal of Northwest Semitic Languages 11:3–8, 1983. His references all include some contextual reference to mē’ āz, ‘ôlām or some other clue.
39. For a discussion of ambiguity in lexical semantics, cf. Silva, Ref. 10, pp. 148–159..
40. Archer, G., Encyclopedia of Bible Difficulties, Moody Press, Chicago, p. 63, 1982. .
41. Waltke, B. K. and O’Connor, M., An Introduction to Biblical Hebrew Syntax, Eisenbrauns, Winona Lake, Indiana, p. 250, 1990, cf. Brown, F., Driver, S. R. and Briggs, C. A., A Hebrew and English Lexicon of the Old Testament, Clarendon Press, Oxford, England, p. 400.
42. Fischer, Ref. 5, p. 18.
43. Ridpath, Ian (ed.), Illustrated Encyclopedia of Astronomy and Space, Thomas Crowell, New York, p. 56, 1979.
44. LaSor, W., Biblical creationism, Asbury Theological Journal 42:11, Fall 1987. He continues by saying:
‘The account is told, as in novels once were told, by an all-seeing, all-knowing author ... Either we accept the account as a revelation from God, or we reject it as the imaginations of a human author.’
45. Fischer, Ref. 5, p. 19.
46. Buswell, Oliver J., Jr., The length of the creative days; in: Davis Bible Dictionary, ‘Chronology’, 1935; as cited in Pun, Pattle P. T., Evolution: Nature and Scripture In Conflict? Zondervan Publishing House, Grand Rapids, Michigan, pp. 310–311, 1982.
47. Larkin, Ref. 9, p. 249.
Original Title: The Days of Creation: A Semantic Approach
http://creation.com/the-days-of-creation-a-semantic-approach
"Loomispäevad: semantiline (tähenduslik) lähenemine"
<http://www.creationism.org/estonian/CmiDaysCrtnSemantic_et.htm>
|
|
 |
|