 |
|
|
|
|
Kogu maailmast leiame kultuuri legende ja müüte, mis sarnanevad Piibli mõnede lõikudega. Sellistega nagu loomine, langus, veeuputus ja Paabeli torn. Sageli kasutatakse neid leide Pühakirja välise kinnitusena Pühakirja autentsuse kohta.
Kui keegi usub Pühakirja, et me kõik oleme "üks veri" (Ap 17:26 ), siis peaks ta ka uskuma ka seda, kogu inimkonna ajalugu ulatub tagasi Paabeli linna, kus elas kunagi kogu inimkond pärast ülemaailmset Uputust Noa päeval. Seetõttu on ootuspärane, et me leiame ühiseid ajaloolisi jutustusi erinevate inimgruppide lugudest. Arvestades pikka ajaperioodi, kui kultuurid lahknesid ja hargnesid, sugenesid pärimusjuttudesse erinevad kultuurilised mõjud.
1800 sajandi keskel toimunud mitmetel kaevamistel mattunud Vana-Lähis-Ida linnades (sealhulgas Niineves ja Nippuris tänapäeva Iraagis), on avastatud terve raamatukogu iidseid tahvleid varasema Mesopotaamia kohta. Nende leitud tahvlite peale on kirjutatud kuningate nimekirjad, äriarhiivid, haldusdokumendid ning mitmeid versioone toimunud üleujutuse kohta. Iga versioon varieerub keeleliselt ja terviklikkuselt (enamik tahvleid on ainult osaliselt säilinud). Kõige tuntum neist on tahvlid, mis sisaldavad Babüloonia eepost Gilgamesh. See eepos on kirja üheteistkümnele tahvlile ja sisaldab jutustust suurest üleujutusest. Kusjuures jutustuse paljud elemendid on väga sarnased Piiblist pärineva looga. Selle asemel, et kasutada antud leidu Piibli usaldusväärsuse kinnitamiseks, üritavad aga paljud just seda kui kahtluste allikat Pühakirja vastu. Põhjuseks toodakse väidetav varasem pärimus, kui seda on kirjutanud Mooses. Mooses olla selle loo sumerite legendide pealt „maha spikerdanud“. Väidetakse ka, et 1 Mo raamatu lugu pärineb mõnest varasemast juudi mütoloogiast, mis pärinevat mingitest Lähis Ida tekstidest.
Nende väidetetega tahetakse tühistada Moosese kirjapandut. Enamgi veel: kogu 1 Moosese raamat on tervikuna müüt, luule või lihtsalt mingi argument vanade müütide kummutamiseks.
Ekslik vs eksimatu
Kui me eeldame, et Piibel on ainult tuletis iidsest mütoloogiast,
siis peame tegema kaks järeldust: 1) Piibli väide, et Pühakirja
puhul on tegemist jumaliku inspiratsiooniga, on vale ja Piiblist tervikuna
ei saa usaldada või 2) Piibel on tõesti Jumala Sõna,
ja mis tahes muud autoriteedid, mis lähevad Pühakirjaga vastuolla,
eksivad.
Piibel väidab, et kogu Pühakirja tuleb Jumalalt ja mitte
inimestelt. Piibel väidab et ta on täiuslik Jumala Sõna
ja eksimatu.
Leidude tähendus
Niinivest ja Nippurist leitud raamatukogu on haruldane ja esmapilgul isegi hoomamatu. Seal leiduv info desifreeriti aastakümneid hiljem ja siis leiti ka see Uputuse looga sarnane müüt. Leidudest kaks teemat on eriliselt huvipakkuvad Piibli seisukohtega võrreldes (isegi kui neis on lahknemisi) Üks neist on üleujutuse lugu ja teine sisaldab Sumerite kuningate nimekirja ja eriti seda osa, mis puudutab veeuputuse eelset nimistut.
Kuigi nendes dokumentides on palju kattuvusi Piibliga, on seal ka palju erinevusi. Kuid ainult Piibel jääb lõpuni järjekindlaks oma loogikas.
Leiu vanus ja allikad
Leitud tahvlite vanuseks hinnatakse 2200-620 eKr. Teada on, et Jumal andis Moosele seaduse kõrbes ekslemise ajal viieteistkümnendal sajandil eKr. Isegi kui mõned leitud sumeri tekstid hinnatakse 800 aastat vanemaks Moosese jutustuse kirjutamise ajast, ei tähenda automaatselt, et Mooses need Sumerite lugude pealt maha kirjutas.
On kolm võimalikku põhjust, miks kaks allikat on sarnased:
1. Need sumeri dokumendid pärinevad esialgsest heebrea tekstist (kuid on ebatäpselt ümber kirjutatud).Isegi kui me vaatame Babüloonia lugu üleujutusest, leiame erinevusi mitmetes avastatud erinevates Lähis-Ida versioonides. H.V. Hilprecht Pennsylvania ülikoolist aastal 1909 (Hilprecht osales ülikooli Babüloonia ekspeditsioonides ja väljakaevamistel) avastas vanima fragmendi ülujutuse jutustusest. Pärast hoolikaid tõlkimistöid tegi Hilprecht järgmise avalduse: "Oma säilinud osas, näitas see palju suuremat sarnasus Piibli veeuputuse looga kui ükski teine seni avaldatud fragment".
2. Heebrea tekst pärineb nendest dokumentidest (kuid kirjutamise käigus neid korrigeeriti).
3. Mõlemad allikad omavad tolleaegset ühist ja üldtuntud ajaloolist tagapõhja.
Hilprechti avaldus aitab meil mõista käimasolevat väitlust Babüloonia lugu vs Piibel ja ei toeta järeldust, et Lähis-Ida mütoloogia oleks Piibli esmane allikas. Vasturääkivused tekstides ise osutavad vähesele usaldusväärsusele nende kasutamisel Piibli usaldusväärsuse hindamisel.
Uputuse eelsed kuningad
Vaid põgus pilk vaid mõnedele andmetele nii sumeri kuningate nimekirjas ja üleujutuste eepostes viitab paljudele vastuoludele, välistades Babüloonia müüdi Piibli allikana.
Sumeri kuningate veeuputuse eelne nimekiri omab hämmastavat sarnasust 1 Mo raamatus toodud patriarhide nimekirjaga. Näiteks nii 1 Mo raamat kui sumeri nimekiri viitavad mõlemad veeuputusele. Mõlemad sisaldavad pikkade eluaastatega mehi ja kuigi esineb erinev numeratsioon (numbri süsteemid), siis tulemused on sarnased. Nimekirjades on kolm olulist erinevust:
1. Sumeri kuningate vanused ja valitsemisaastad on palju pikemad kui Piiblis Väidetavalt valitsesid mõned sumeri peavanemad oletatavasti üle 30000 aasta. Pärast seda, kui avastati, et Sumerid kasutasid kuuekümnend süsteemi, mitte kümnendsüsteemi oma arvestustes, oli võimalik nende kuningate valitsusajad tuua üpris sarnasele tulemusele Piiblis toodud kaheksale peavanemale.Kuigi sumeri nimekirja uurimus on põnev teekond avastamisel kuidas sumerid nägid oma esivanemaid ja kuidas nende numbrilised ja ärilised süsteemid töötasid, on Piibli teksti kvaliteet selgelt parem nii teabe lõpetatuse kui vaimse ja moraalse kvaliteedi poolest. Piibli tekstis ei kajastu sisemine halvema kvaliteediga tekst Kui sarnasusi otsida, siis kuningate loetelu sobib piibliga nii tihedalt, et pigem kinnitab Piibli nimekirja.
2. Sumeri kuningate nimekirjas on ainult kaheksa nime, samal ajal kui Piibel annab kümme peavanemat enne Uptutust (sh Noa). Kuigi on tihe korrelatsioon mõlema nimekirja vahel, tundub sumeri nimekirjast puuduvat esimene mees ja mees, kes elas üle veeuputuse (Adam ja Noa). Sarnasused teise kaheksa mehega lubavad sellist järeldust teha.
3. Piiblis on selge erinevus teabe kvaliteedi, peavanemate vaimse ja moraalse kvaliteediga ja loetelu täielikkus. Piibli tekst tegeleb üksikasjalikult võitlusega inimkonna patu ja needuse tagajärgedega. Ta tõstab esile neid, kes kõndisid koos Jumalaga ja ka sisaldab teavet ka selle inimkonna osa kohta, mis jäi väljaspoole patriarhe. Selliseid andmeid ei leidu Sumeri kuningate nimekirjas.
Üleujutuste lood
Lähis-Ida Uputuse lugusid on kolm peamist versiooni: sumeri eepos Ziusudra , akkadi eepos Atrahasis ja Babüloonia eepos Gilgamesh. Gilgamesh eepos on neist kõige täiuslikum, sisaldudes dešifreerituna 12 tahvlil ja üheteistkümnendal tahvlil kus on kolm erinevat uputuse versiooni.
Pärast suur kibedust oma sõbra Enkidu kaotamise üle, otsib Gilgamesh välja Utnapishtimi (Babüloonia Noa), et anda talle surematuse saladus. Utnapishtim ütleb talle jumalate soovi tuua uputus maailma, kuna nad ei saa inimkonna kära pärast magada. Ea, tarkuse jumal, käskis Utnapishtimi unes muuta oma maja paadiks, kuhu ta peab võtma kõikide elusolendite seemned, ja rääkima inimestele, ta ehitab paadi põgenemaks jumal Enlili viha eest. Utnapishtim ehitas laeva valmis seitsme päevaga ja võttis sellesse oma pere, sugulased, kõik loomad nii metsikud kui kodustatud ja kõik käsitöölised. Tuli suur veeuputus nii, et isegi jumalad kartsid seda ja põgenesid. Kuus päeva ja ööd uputas vesi maailma ja seitsmendal päeval saabus rahu. Paat randus Nisiri mäel ja Utnapishtim saatis välja tuvi, siis pääsukese ja siis ronga. Kui ronk tagasi ei tulnud, ohverdas Utnapishtim ja jumalad kogunesid nagu kärbsed selle ümber.
Need üleujutuse lood paljastavad palju sisemisi vastuolusid, mis välistavad nende võimaluse olla Piibli tekstide allikas.
Erinevus ilmneb detailides
Piibel ütleb konkreetselt, et Noa võttis laeva kaks isendit igast liigist ja mõnedest seitse. Selline kirjeldus on selge ja realistilik kui arvestada loomade hulka ja laeva suurust. Eepos Gilgamesh väidab, et Utnapishtim pidi laeva võtma kaks iga loomaliigi seemnest nii metsikutest kui taltsastest. Kõigist, kelled ta kätte saab. See ei jäta meile mingit teavet selle kohta, kui palju loomi oli laevas või kas kõik liigid olid esindatud. Piibel on aga loomade suhtes hoolikas:
Võta enesele kõigist puhtaist loomadest seitse paari, isane ja emane; ja loomadest, kes puhtad ei ole, kaks – isane ja emane. Nõndasamuti lindudest taeva all seitse paari, isane ja emane, et nende sugu jääks elama kogu maa peale. (1 Mo 7:2,3)
Piibel seletab ühemõtteliselt, et uputus algas, kui kõik sügavuse allikad avati, nii et kogu maa sai kaetud kuni kõrgeimate mäetippudeni. See tappis iga inimese ja looma, kes õhku hingas (1 Mo 7:21,22). Piibli seletus on selline, et vett tuli nii maa seest kui ülevalt. Sadas järjestikku 40 päeva ja ööd ja veed jätkasid tõusu kuni 150nda päevani. Gilgameshi eepos, seevastu on keskendunud inimkonna hukkumisele, jättes täpsustamata uputuse geograafilise ulatuse ja sügavuse. Samuti ei ole usutav hävituse sellise mahu saavutamine 6 päevase vihmaga.
Piibel annab Noa laeva kohta suhteliselt täpse kirjelduse ja kirjeldatud laev on võimeline püsima vee peal ka tormi puhul ja suudab mahutada suurel arvul loomi. Gilgamesh eeposes toodud laev oli aga kuubiku kujuline. Sellel oli seitse tekki, kuid pole antud kogu laeva suurust. Tehniliselt saame aga öelda, et kirjeldatud alus ei ole võimeline püsima tormisel merel.
Piiblis toodud lindude väljalaskmise järjekord on tõenäoline, usaldusväärne. On loogiline saata ronk välja enne tuvi, arvestades, et rongad on raipesööjad, kuid tuvid toituvad vaid taimedest. See tuvi väljasaatmise toodud ajavahemik, on kooskõlas oodatava ajaga, mis kulub maa kuivamiseks, et saaksid tärgata taimed ja maad oleks võimalik taasasustada. Selles mõttes klapib ka see mõttekäik, millal oodata tuvi tagasi värske õlipuu oksaga või ajaga kui tuvi üldse enam tagasi ei pöördu. Seevastu Gilgamesh mainib tuvi, siis pääsukest alles lõpuks ronka. Ei ole öeldud samuti vahemikke, mille jooksul linnud välja saadeti.
„Jumalate“ iseloomustus
Gilgamesh eepose jumalad on kärsitud ja impulsiivsed. Neile ei meeldi kära ja inimkond ja nad otsustavad selle hävitada. Jumalatel puudub moraalne põhjus inimkonna hävitamiseks. Seevastu Piibli Jumal aga saatis veeuputuse juba inimese kurja südame pärast neetud maailma, mis oskas vaid paha soovida. Jumala kohtuotsus patu suhtes on õige ja õiglane.
Paabeli jumalad tegelesid valetamisega ja käskisid Utnapishtimil valetada inimestele tulevase viha kohta. Paljud jumalad Gilgameshis erinevad ideede ja motiivide poolest ja nad püüavad pidevalt üksteisele „ära panna“. Piibli Jumal on püha, puhas, muutumatu ja võimetu valetama. Need on vaid mõned iseloomu erinevused piibellikku jumalakirjelduse ja Babüloonia jumaluste võrdlemisel.
Lõpuks on oluline märkida, et Gilgameshi jumal Ea ütleb Utnapishtimile päästa ennast, tahtes sellega petta teisi jumalaid. Piiblis annab Jumal Noale ise laeva juhise, et päästa Noa ja tema perekond. Lisaks oli Noa kogu selle aja õiguse, mitte pettuse apologeet ( 2 Peetruse 2:05 ).
Järeldus
On üpriski kerge näidata Lähis-Ida vanade mütoloogiliste tekstide erinevust 1 Mooses raamatuga. Pühakiri on järjepidev Jumala õigsuses, suveräänsuses. Müütilistes tekstides olevad jumalad on inimlikud ja olid omavahel pidevas nääklemises. Kõige üle puudub mingi erapooletu kontroll või autoriteet. 1 Mo raamat kirjeldab ajalooliselt ja geoloogiliselt usutavalt kogu sündmuste jada, seevastu mütoloogilised tekstid on täis vastuolusid ja teaduslikke ebatõenäolisusi.
Sarnasus Lähis-Ida vanade müütide, Gilgamesh eepose ja Piibli tekstide vahel on siiski oluline. See fakt iseenesest on kõnekas, et erinevad inimgrupid kõikjal maailmas omavad Loomislugu, Languslugu, Uputust, suurte vanustega inimeste lugusid ja viiteid Paabeli tornile. See viitab just sellele, et inimkonnal on teatav ühismälu ja nimetatud sündmustel on olnud pealtnägijad, kes on sündmusi suuliselt edasi kandnud, olles kunagi elanud ühel ajal ja ühes ning samas paigas.
Gilgamesh eepos räägib meile kurva loo inimesest (kes oli väidetavalt osaliselt jumalik), kes otsib meeleheitlikult igavest elu. See inimene teadis, tundis minevikust suurmehi, kes olid väidetavalt muutunud jumalateks ja inimene tahtis sama. Tal oli meeleheitlik soov vältida surma. Piibel räägib ju samuti, et inimene tõepoolest elas kunagi kauem aega, kuid on järkjärgult pidevalt eemaldunud algsest loomingust, mistõttu ka eluiga on järjest lühenenud. Piibel räägib meile loo inimese langemisest, kohtumõistmisest patu üle, milleks sai surm ja inimese jätkuvast vajadusest Päästja järele. Sündmuste ahelasse paigutub lugu üleilmsest Uputusest, mis kattis kunagi tervet maad ja näitab seega jumala justavust kohtumõistmises ja ka päästmises, kaitstes inimkonna järjepidevust, et saaks sündida tõotatud Messias.
Kõikjal maalmas leiduvad vanad müüdid omavad sama mõttesuunda ja see pigem kinnitab Pühakirja. Piibel on tõesti tõesõna, mis räägib sellest, et Jumal on sekkunud maailma sündmuste käiku ja Ta on võtnud Kristuse kaudu enese peale selle viha, mida väärib inimkond.
Originally published in English "Is Genesis 1–11 a Derivation from Ancient Myths?" by
Steve Ham
http://www.answersingenesis.org/articles/2011/03/29/derivation-from-ancient-myths
Kas 1 Mo 1-11 raamat on maha kirjutatud antiiksete müütide pealt?
<http://www.creationism.org/estonian/AnswGen_GenesisVsAncientMyths_et.htm>
|
|
 |
|