Eelajaloolised Kalendrid
Originally in English:  "Ancient Calendars"   -   Paul Abramson ´lt

Eelajaloolised kalendrid aitavad kinnitada Pühakirja pärast ajalugu. Nad tunnistavad u 6000 aastasest ajaloost, mis ühtib ka Piibelliku maailmakäsitlusega.

Hiina kalender, näiteks, on u aastas 4704. Tundub, et ta lähtub kas Noa enda või tema poja Seemi sündmise momendist. Hiina ürgne tsivilisatsioon algas sellest hetkest.

Mitte ainult kultuurid, vaid erinevad inimkooslused (ühiskonnad), püüdlevad ajaloolise stabiilsuse poole. Nad püüdvad jätta muljet „pikast ajaloolisest pärandist“. Mineviku kangelaslik rõhutamine on paljude rahvaste jaoks identiteedi küsimus.

Analoogse näite võib tuua katoliku kirikust, kes tahab enda usaldusväärsust tõsta sellega, et püüab näidata paavstide järgnevust alates Peetrusest endast. Pikaealisus jätab mulje autoriteetsusest ja ajaloolisest järjepidevusest. Ka firmad püüavad jätta muljet, et nad on tegutsenud juba „sajandeid“.

Enda auväärsemaks tegemine toimus seega nii minevikus, kui toimub ka täna. Egiptlased tahavad näida „eakamatena“ kui teised riigid või rahvad. On see siis tõde? Sumerlased, näiteks, kirjeldavad oma valitsejate „tuhandete aastaseid“ elu pikkusi. Iseenesest on see huvitav liialdus, arvestades uputuse-eelseid patriarhide eluigasid, kes elasid kuni 950 aastasteks.
 

"Eelajaloolised Kalendrid"
<http://www.creationism.org/estonian/AncientCalendars_et.htm>


Esileht:  Eesti
www.creationism.org